Ilmaparandaja

Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.

Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.

Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.

Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu-Layachi ja erivolitustega diplomaatiline esindaja Arktika küsimustes Toomas Lukk. Lisaks räägime ka ühistranspordireformist Eestis, mis peaks valitsuses arutlusele tulema juba uuel nädalal. Mis muutub, miks ja mida see tegelikult inimestele tähendab, räägib Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. Sa...

Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.

Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaubandus on probleem või lihtsalt uus kaubanduskanal, arutavad saates Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk. Saatejuht on Mart Valner.

Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhataja, tenuuriprofessor Rando Värnik, kes teemat selgitab. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner

Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas täpsemalt, räägivad seekordses Ilmaparandajas Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist. Lisaks tuleb saates juttu ka Eesti põllumehest kliimamuutuste keskel. Kuidas jääda põllumajanduses jätkusuutlikuks ka muutuste kiuste, räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Saatejuht on Mart Valner.

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Valner.

Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli emeriitprofessor Ingmar Ott. Saadet juhib Rein Pärn.

Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekorne Ilmaparandaja saade on salvestatud Narvas, Station Narva raames ühes telgis keset datšasid Narva Veneetsias. Juttu tuleb kogukonnaenergeetika võimalustest erinevates kontekstides ning vajalikest sammudest sinna jõudmiseks. Kuidas ühiselt elektrit toota ja kes sellest kasu saab ning kuidas see aitab kaasa nii jätkusuutlikule maailmale kui julgeolekule. Külas on Kertu Laherand Eesti Rohelisest Liikumisest, Nele Ivask Tartu Regiooni Energiaagentuuris ja energiaühistu Oma elekter tegevjuht Markus Männik. Saatejuht on Mart Valner.

Miks inimesed nii sageli tuuleparkide vastu protestivad, isegi kui nende vajadust mõistetakse? Miks on ekspertide arvamusel vähem kaalu kui netiotsingul ning kas tuulikud taamal mõjutavad ka kinnisvara hinda ja väärtust? Ja muidugi, kas on nii, et kes maksab, see tellib muusika ehk kas planeerijad on arendajate käepikendus? Lisaks iilitiivikutele uurime ka muidugi, mis siis Nursipalus valesti läks. Nendele küsimustele vastavad seekord Ilmaparandajas planeerijad Anni Konsap, Teele Nigola ja Heiki Kalberg. Saatejuht on Mart Valner

Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures avati suveks kolahoov, mis on mõeldud lastele ja noortele loovaks meisterdamiseks. See on koht, kus lapsed saavad kohapeal saadaval olevast materjalist ise mänguväljakut kujundada. Hoov edendab ka ringmajandust, kus kasutakse kasutuselt kõrvaldatavat materjali ning antakse sellele uus ja lõbus elu. Saates "Ilmaparandaja" saamegi kuulda vestlust kolahoovi eestvedajatega Piret Anieri ja Leene Korpiga. Saadet juhib Rein Pärn.

"Ilmaparandaja" saates tuleb seekord juttu sellest, kui hästi Eesti ettevõtted omavahel suhtlevad, et vähendada jäätmeteket ning omavahel sümbioosis olles ära kasutada võimalikult palju toormaterjale. Kuidas saab siin riik aidata, mis on kitsaskohad ja millised edasised plaanid, räägivad Tõnu Tuppits EISist, Margit Kull TalTechist ja Mihkel Krusberg Kliimaministeeriumist. Saatejuht on Mart Valner.

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 nähakse ette taastuvenergia oluliselt laiemat kasutuselevõttu Eestis. Seetõttu on saates külas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, kellelt saame ülevaate taastuvenergia kasutuse hetkeseisust, lähiaastate plaanidest kui ka sellest, millist rolli mängib siin biogaas. Saame teada ka seda, millised ritsikad Eestis elavad ja mis häält nad teevad. Saadet juhib Rein Pärn.

Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati äsja 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu. Millised liigid nimekirja lisati ja millised neist ka Eestisse on jõudnud ja mida ebasoovitavat võivad nad teha, sellest räägib Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Juttu tuleb ka matkamisest, sest RMK kutsub tuleval nädalal osalema Eesti looduse päeva retkedel, et üheskoos tähistada Eesti looduskaitse sündi. Saadet juhib Rein Pärn.

Juuni lõpus sai avalikuks Eurobaromeetri üleeuroopaline küsitlusuuring kliimamuutuse teemadel, milles selgus, et me oleme Eestis kõige ükskõiksemad kliimamuutuse suhtes ja kõige kriitilisemad Euroopa kliimaeesmärkide suhtes. See trend on viimastel aastatel kiiresti süvenenud. Mille pärast see võib nii olla ja miks väga keskkonnast hoolivad eestlased ei taha uskuda kliimamuutuste mõjusse, on seekordses saates arutamas Tarmo Jüristo. Saatejuht on Mart Valner.

Ilmaparandaja: ilmaparandaja_2025-08-02

Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame, kuidas läheb roheline üleminek Ukrainas ning Moldovas. Isegi sõjaajal on Ukraina vastu võtnud kliimaseaduse ning mõlemad Euroopa Liiduga liituda soovivad riigid on teinud olulisi samme kliimaneutraalsuse poole liikumises. Külas on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok. Saatejuht on Mart Valner

Seekordses "Ilmaparandajas" on külas abiorganisatsioon Mondo juhatuse liige Triinu Ossinovski, kes võtab kokku Mondo tegevusaasta, mis oli üks keerulisemaid, kuna kriisid on kestvad ja neis kannatavate inimeste arv on üha kasvanud. Kuidas selles olukorras hakkama saadi, seda uurib Triinu Ossinovskilt Rein Pärn.

Seekord räägime "Ilmaparandajas" juttu Luua Metsanduskooli ligi 25 aastat juhtinud direktor Haana Zuba-Reinsaluga, kes sel kolmapäeval lõpetas oma töö koolijuhina ning ta otsustas teha karjääris uue pöörde. Miks selline otsus tuli, mis saab edasi ja kuidas Luua Metsanduskoolil läheb, seda küsib saatejuht Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi plaanidest anda kohalikele omavalitsustele võimalus päikeseparkide arendajate käest kohaliku elu edendamiseks raha küsida ning Tartu observatooriumi plaanidest hakata kosmoses vetikaid kasvatama. Sekka ka natukene sooroolinnu helisid. Saatejuht on Mart Valner.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme külla Saaremaa Zoo´sse ehk iga aastaga aina laienevasse loomaaeda. Kuidas ühest hullust ideest on sündinud looduskeskus, mida külastab iga päev paar tuhat inimest ning millised eksootilised loomad Saaremaal oma elu elavad, räägib üks loomaaia asutajatest Mirge Arge. Saatejuht on Mart Valner

RMK kutsub riigimetsa ja seda jaaniajal selleks, et inimesed teeksid saunaviha omale ise. Kuidas saunavihta teha ja miks on jaanipäeva paiku seda kõige parem teha, räägib saates RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii. Juttu tuleb ka sellest kuidas arendatakse Eestis tehnoloogiat, millega saab mikroplasti toidus tuvastada kohapeal, ilma et peaks ootama laboritulemust päevi või nädalaid. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme ja uurime uue RMK ebapärlikarbi jaama avamisel selle kohta, mis seisus on karpide seis Eesti vetes ja kuidas nende paljundamine välja näeb. Lisaks räägime saates pikemalt ka sellest, kuidas Euroopas ja Eestis läheb energeetikasektori arendamine ning kui palju selles kõiges Eestis ära teha annab. Saatejuht on Mart Valner

Kuna esimene suvekuu on käes ja inimesed liiguvad üha enam ringi looduses, tuleb ikka üle rääkida reeglid, mis looduses liikujatele ja maaomanikele kehtivad. Kas matkalised võivad eramaalt marju ja seeni korjata, metsas telkida või lõket teha? Mis on igaüheõigus? Teisalt, kuidas peab eramaa omanik tagama ligipääsu tema kinnistuga külgnevale avalikule veekogule? Või kas taraga metsa piiramine on lubatud? Kuna säärased küsimused kerkivad igal aastal ikka esile, on Ilmaparandaja saates külas Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Piret Reinsalu. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates räägime sellest, et Euroopa tähtsaimad maastikuehitajad kogunesid sel nädalal Tallinnas. Mida maastikuehitajad meie linnakeskkondade jaoks teevad ja mida peaks parandama, saab juba saatest kuulda. Lisaks tuleb juttu ka sellest, kuidas kõigist meist võib saada harrastusteadlane ja miks mitte alustada Eesti veekogude seisukorra kaardistamisest. Saatejuht on Mart Valner.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks jäätmereformi, mille abil loodab Eesti prügimajandust ning eriti jäätmete ja pakendite taaskäitlemist parandada. Mida see tähendab ettevõtete jaoks, mida igale elanikule ja kas kööki jääb ikka kõikide prügikastide jaoks ruumi, räägib seekord Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. Saatejuht on Mart Valner.

Saates ajame seekord juttu Cambridge’i ja Oxfordi ülikooli lõpetanud Jasper Adamsoniga, kes nüüd on Virumaa kolledži õppejõud ning tema juhtida on seal säästvate keemiatehnoloogiate magistriõppekava. Kuidas ja miks Adamson otsustas akadeemilist karjääri siin Eestis jätkata ja millised on säästvad keemiatehnoloogiad, seda uurib "Ilmaparandaja" saates Rein Pärn.

RMK loob Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse metsisele sobivad elutingimused. Kuidas see töö käib ja mis on metsise elupaikade taastamise eesmärk täpsemalt, sellest räägivad laupäevases Ilmaparandaja saates RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv ja elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa. Saadet juhib Rein Pärn.

Traditsiooniliselt läheb maikuu esimene Ilmaparandaja saade eetrisse otse Teeme Ära talgupäeval. Teeme lülitusi talgupaikadesse üle Eesti, räägime talgujuttu ja anname edasi talgusupi maitse ka kõigile kuulajatele. Saatejuht on Mart Valner

Räägime tuuleenergia arendamise väljakutsetest Eestis, sest tuuleparkide rajamine edeneb siin erakordselt vaevaliselt. Stuudios on Eleoni asutaja Oleg Sõnajalg, kes kirjeldab neid tõkkeid, mida pidi ta ületama, et Aidu tuulepark tööle saada ning kel on tuua mitmeid uudseid lahendusi ja kõnekaid näiteid teistest riikidest Euroopas, kus tuulepargi rajamise üle ollakse vägagi rõõmsad.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates uurime, kuidas läheb konnade teelt päästmine Ihastes. Lisaks uurime, mida teame rasvatihaste intelligentsusest ja kuidas ehitada head linnumaja. Saatejuht on Mart Valner.

Saates on külas läbipaistva tehnikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit, kellega arutleme nii aruka tehnikaringluse põhimõtetest, kui ka põhjuste üle, miks elektroonika enne oma eeldatava eluea lõppu satub väga sageli olmeprügisse, mitte uuele ringile ja neile, kel seadmest oleks jätkuvalt palju rõõmu. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandajas läheme külla ühele hetkel laias ilmas tuntuimale näitlejale Henessi Schmidtile. Selle asemel, et rääkida viimastest soengumuudatustest ja rollidest hittsarjades, korjame hoopis nõgeseid, räägime maailma parandamisest, aeglaselt elamisest ja iseendaks olemisest. Saatejuht on Mart Valner.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime Fred Jüssist ja sellest, mida tema on Eesti looduskaitsele andnud ning uurime metsaelanike mälestuseks loodud installatsiooni kohta Tallinnas. Saatejuht on Mart Valner.

Eestiski on olmeprügi hulka sattuvate rõivaste ja kodutekstiilide hulk erakordselt suur ja selle vähendamiseks ning hoogustamaks tekstiiljäätmete ringmajandust, alustasid Eesti ökopuhastuvahendite tootja Mulieres ja kodanikualgatus “Tekstiilitakso” omavahelist koostööd. Milles see koostöö seisneb ja kuidas „Tekstiilitakso“ tegevus edeneb, sellest räägivad seekordses „Ilmaparandaja“ saates Auli Uiboupin ja Merylin Rüütli. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks, kellega avame äsja vastu võetud puhta tööstuse lepet ning üritame aru saada, kas majandus saab looduse sisse ära mahtuda. Lisaks räägime Kertu Birgit Antoniga sellest, miks noored kaebasid edasi halduskohtu otsuse lubada põlevkiviõli tehast Eestis tööle panna. Saatejuht on Mart Valner.

Tallinna Tehnikaülikool on seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2035 oma süsinikujalajälge 80% ehk viis korda. Selle eesmärgi saavutamiseks on valminud teekaart, mis kliimaneutraalsuse suunas ülikooli juhib. Mis selles teekaardis kirjas on ja mis sammud täpsemalt ette võetakse, seda selgitab Ilmaparandajas TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas kliimaminister Yoko Alender, kellega räägime kõigest, mis sel nädalal energeetikas juhtunud on. Miks lükkusid edasi meretuuleparkide vähempakkumised, mis valed arvutused ministeeriumist välja läksid ja mis Eesti taastuvenergiast ikkagi saab. Saatejuht on Mart Valner

Seekordses Ilmaparandaja saates on külas Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Juttu tuleb Euroopa konkurentsivõime kompassist, Euroopa rohepoliitikast ja selle väljavaadetest kui Ameerika Ühendriigid oma suunda muudavad ning innovatsioonist ja rohetehnoloogia väljakutsetest. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, siis märgaladest ja soodest ning rabadest saates räägimegi. Külas on Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv. Jutuks tulevad ka tulised tuuleparkide kaasamiskoosolekud, millest arutleme sõnumiagentuuri Akkadian partner Julia Piilmanni ja Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna juhi Triin Kooritsaga. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandajas" tuleb juttu sellest, milliseid maju me tulevikus ehitame, mis on puitehitiste plussid ja kuidas nende eest õigesti hoolt kanda. Stuudios on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästlikkuse arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja Hepsor Eesti maajuht Mihkel Mäger. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna 1. jaanuaril jõustus Kliimaministeeriumi haldusalas hulk seadusemuudatusi, mis elanikke puudutavad ja millega peab nüüd uuel aastal arvestama, on stuudios ministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo, kellega räägime neist muudatustest veidi pikemalt. Juttu tuleb ka sellest, et aasta algul läkitas põllumajandusministeerium kooskõlastusringile puurikanade keelustamise eelnõu, mis on loomakaitsjatele meeldiv uudis, nind seda teemat kommenteerib saates organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. Saadet juhib Rein Pärn.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi “Vara küps”. Martti Helde ongi selle nädala Ilmaparandaja saate külaline, kellega räägime metsast ja filmiteost ning sellest, milline näeb välja metsanduse kommunikatsioon nii ökoloogide kui metsamajandajate poolt. Saatejuht on Mart Valner

Kuna Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra, räägime Ilmaparandajas põdra, kui Eesti suurima imetaja olukorrast veidi laiemalt. Stuudios on Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja Terioloogia Seltsi asutajaliige Uudo Timm ning samuti Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja Terioloogia Seltsi liige Ragne Erimäe. Saadet juhib Rein Pärn.

Jõulueelse Ilmaparandaja saate külaline on kliimaminister Yoko Alender, et võtta kokku esimene Kliimaministeeriumi täisaasta. Kindlasti tuleb juttu kliimakindla majanduse seadusest ja sellest, miks tundub, et see kellegile ei meeldi. Ja kui kõik on natuke vastu, kas see siis ongi parim kompromiss, mis praegu ühiskonnas saavautada? Lisaks tuleb juttu nii saastavast energiast väljumisest kui taastuvenergiast ning loomulikult raiemahtudest ja keskkonnaharidusest. Saatejuht on Mart Valner

Eesti riigis toimub esmakordselt maavarade teemaplaneering, mis on ellu kutsutud selleks, et tagada riigile piisavas koguses ehitusmaavarasid. Selleks, et kohalikud elanikud oleksid kõigest teadlikud, toimusid oktoobris ja novembris Harjumaal kohalike kogukondadega kaasamiskoosolekud, kus selgitati planeeringuprotsessi ja vastati kõikvõimalikele küsimustele. Maavarade teemaplaneeringu hetkeseisust ja kaasamiskoosolekutel toimunust räägivad saates Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu projektijuht Agnes Lihtsa ja kliimaministeeriumi ehitusmaavarde valdkonna juhti Harry Kuivkaev. Juttu tuleb ka alanud Rohejahi keskkonnaprogrammist, mille raames kogusid koolilapsed eelmisel aastal kokku ja suunasid taaskasutusse 1,3 miljonit kasutatud küünlaümbrist ning 3,5 tonni vana väikeelektroonikat. Tänavusest Rohejahist räägivad saates Rohejaht eestvedaja Mari Liis Vah...

Selle nädala Ilmaparandaja saates räägime tuleviku Läänemerest. Juttu tuleb nii reaalajas reostust mõõtvatest nutipoidest, veealuse taristu järgimise süsteemist kui ka uutest keskkonnasõbralikest laevadest Riigilaevastikus. Külas on Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääsk. Saatejuht on Mart Valner.

Sel nädalal kuulutati mahepõllumajanduse aastakonverentsi auhinnatseremoonial välja parim mahetootja ja teised mahetoote konkursside võitjad. Kes auhinnad said ja kuidas edenes mahetootjate aasta, seda räägib Ilmaparandaja saates pikemalt Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal keskendub seekord toidujäätmetele. Eestis viskab iga inimene aastas asjatult prügikasti keskmiselt 26 kilogrammi toitu 235 euro väärtuses. Kuidas seda kogust vähendada ja seeläbi raha säästa, arutlevad Kuku keskkonnasaates Ilmaparandaja Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Baltic Restaurants tegevjuht Aaro Lode. Saadet juhib Rein Pärn.

11.-22. novembril toimub Bakuus, Aserbaidžaanis ÜRO kliimakohtumine ehk COP. Seekordse COPi läbirääkimiste raskuskeskmeks saab olema järgmise kliimarahastuse eesmärgi kokku leppimine. Mis on Eesti eesmärgid ja kui suure tõenäosusega kokkulepped saavutatakse, räägivad saates Välisministeeriumi kliimadiplomaatia lauaülem Madis Raaper ja  Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. Saatejuht on Mart Valner.

Ka Ilmaparandaja saates tuleb seekord juttu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest ja vabariiklase Donald Trumpi võidust. Kas oma retoorikas tugevalt inimtekkelist kliimamuutust kahtluse alla seav Trump võib tõesti ka päriselt keskkonnasõbralikuma maailma poole liikumist peatada või on taastuvenergia võidukäik ning sellega kaasnev praktiline valik kliimamuutustega tegeleda juba nii tugeva inertsiga, et tegelikult midagi ei muutu? Mida võib Trumpi võit tähendada Euroopa Liidu kliimaambitsioonidele ning kas see võtab ka viimase auru välja uuel nädalal algavalt kliimakonverentsilt Bakuus, arutavad Ivo Krustok ja Erik Moora. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Ringmajanduse Vedur 2024 tiitliga pärjati Ringmajanduspäeval EKT Ecobio tehas, on Ilmaparandaja saates külas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann, kellega tuleb jutuks Veduri tiitli pälvinud tehase olulisus, kui ka ringmajanduse hetkeseis Eestis laiemalt. Saatesse tuleb ka Eesti Rohelise Liikumise projektijuht Karola Kivilo, kes räägib, mis asi on ökoärevus ja kuidas sellega toime tulla. Saadet juhib Rein Pärn.

Hoolimata sellest, et enamikel lõhejõgedel on 20. oktoobrist kalapüük keelatud, tähendab kuderahu periood keskkonnainspektoritele ja vabatahtlikele aasta kõige töisemat aega, sest kuderahu ajal aktiviseeruvad ka röövpüüdjad, kes rahumeelset kudevat lõhet ja selle hinnalist marja himustavad. Seetõttu on "Ilmaparandaja" saates külas Keskkonnaameti vaneminspektor Sandra Kuusk ja lõheteadlane Martin Kesler. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandajas" võtame vaatluse alla taastuvenergia lahendused, tuleviku ja plaanid Eestis. Stuudios on Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht  Karlis Goldstein ja Sunly Eesti äride juht Klaus-Erik Pilar. Kas meie 2030. aasta eesmärgid on realistlikud ja mis saab edasi, uurib saatejuht Mart Valner.

Ei juhtu just tihti seda, et eraisikuid lubatakse maailma suurima teaduslabori CERNi seadmete juurde omal käel katseid tegema, kuid Eesti olümpiaadidel edukalt võistlenud koolinoortel see õnnestus ja nad käisid CERNis kahenädalasel õppereisil. Seetõttu on laupäevases Ilmaparandaja saates külas Saskia Põldmaa, Mihkel Rannut, Violeta Jürgens ja Ralf Robert Paabo, kes räägivad CERNis käigust ja oma plaanidest kliimamuutuste vastu võitlemisel. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordne "Ilmaparandaja" saade sai salvestatud avalikult nädal aega tagasi Matsalu Loodusfilmide Festivalil ning külas olid Villy Lopman advokaadibüroost Rask ja Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller. Teemaks see, kuidas seaduslikke vahendeid kasutades me kõik ikkagi saame enda ümber loodust kaitsta. Saatejuht on Mart Valner.

Mida tähendab jätkusuutlik pangandus ja jätkusuutlikkus panganduses. Kui suur roll on pankade endi investeerimisotsustel ja mida meie saame klientidena valida ning nõuda. Mis moodi finanantssüsteemi rohelisemaks muuta, räägivad "Ilmaparandaja" saates SEB panga jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko ja Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Maris Riim. Saatejuht on Mart Valner.

Peagi algab 22. korda toimuv rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival, mis toob Eestisse nii filme kui filmitegijaid üle kogu maailma. Milliseid filme seekord näha saab, räägib Ilmaparandajas MAFF 2024 eestvedaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Kui tõsiselt peab ravimijääkide teemale mõtlema ja milliste meetoditega on võimalik midagi ette võtta ravimijääkide vähendamiseks Läänemeres, sellest räägib saates Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadur Dr Ivar Zekker. Juttu tuleb ka EKA tudengite algatatud põhumaja projektist 1+X, selle eestvedaja arhitekt Triinu Ambojaga. Saadet juhib Rein Pärn.

Kuku raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja räägime täna tehisarust või tehisintellektist ja sellest, mis on selle head ja vead just keskkonna vaates. Küsides õigeid küsimusi aitab masin meid innovaatiliste uute materjalide ja tegevuste optimeerimisega, aga see kõik tuleb ju suurema energiakulu hinnaga. Kus on see tasakaal? Saates on külas MindTitani kaasasutaja Robert Roosalu. Saatejuht on Mart Valner

Sel nädalal läheb "Ilmaparandaja" Viljandimaa metsadesse hunte otsima. Hundiuurija Marko Kübarsepp räägib meile, kuidas hundil Eesti päriselt läheb, millised on hundi kõige suuremad ohuallikad ja kui suur on tõenäosus hunti ise metsas kohata. Lisaks ka sellest, milline nägi välja tema enda esimene kohtumine võsavillemiga. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Ivo Krustok. Juttu tuleb peamiselt energeetikast ja sellest, kuidas meie energeetika tulevikku uus kliimaseaduse eelnõu näeb. Lisaks ka Euroopa Liidu suuremad väljakutsed ja see, kas Ukrainas on mõtet praegu rohepööret teha. Saatejuht on Mart Valner.

Selle nädala "Ilmaparandaja" on salvestatud Jääaja keskuse [eel]arvamusfestivalil, kus arutelu all oli keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike suursündmuste korraldamine. Arutelus osalesid Marleen Viidul, Karoliina Kalda ja Triin Pikk. Arutelu juhtis Mart Valner.

Võrtsjärve ääres tegutsev Limnoloogiakeskus tähistab tänavu oma 70. tegutsemisaastat. Sel puhul on "Ilmaparandaja" saates Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kaasprofessor Arvo Tuvikene. Räägime temaga, millega igapäevaselt Limnoloogiakeskus tegeleb, kuidas läheb Võrtsjärvel ja ka teistel Eesti siseveekogudel. Saatejuht on Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates oleme külas Matsalu külas, Matsalu rahvuspargis. Just siin elab kõrval Metskülas sündinud ja nüüd tagasi Matsallu kolinud Maris Altmann - Metsküla kooli õpetaja ja Matsalu Loodusfilmide Festivali korraldaja. Mis toob ühe noore inimese tagasi maale elama? Millega peab arvestama kui kasvad üles ja hiljem lood oma kodu rahvusparki ja kas kõik mured on lõppeks seda väärt, seda saab kuulda juba laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

Räägime seekord uuskasutusest või taaskasutusest - kuidas aga soovite seda nimetada. Harku järve ääres asuvas Uuskasutuskeskuse kesklaos oli kolmapäeval suur avatud uste päev, kus huvilised said oma silmaga vaatama tulla, kuidas miljonid esemed omale uue omaniku leiavad. Elektroonikaga on sama lugu, et järjest enam kasutatud nutiseadmeid saavad Telia poodide kaudu pikema eluea. Saates kuulete intervjuusid Telia seadmete ja kaubamüügi valdkonna juht Laura Kuusiku ja Uuskasutuskeskuse jaekaubanduse müügijuht Kerli Reinsbergiga. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saade viib meid Tallinna külje all asuvale Prangli saarele. Mis on saareelu eripärad, kuidas on korraldatud jäätmekäitlus ja kust tuleb joogivesi? Mida teevad püsielanikud talvel ja kas saarele mahuvad ikka kõik turistid suvel ära? Saarest räägib Prangli reiside tegevjuht Annika Prangli. Saatejuht on Mart Valner.

Alates esmaspäevast 1. Juulist saab taotleda vähipüügiluba. Seetõttu tuleb Ilmaparandaja saates juttu sellest, kuidas sel aastal püügilubade taotlemine on korraldatud, milliste tingimustega peab arvestama ja kas jõevähi populatsioon saab selle kõige läbi ikkagi kaitstud ja hoitud. Teemat selgitab keskkonnaameti vee-elustiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla. Saadet juhib Rein Pärn.

Tuuleparkide arendamine on üks riigi prioriteete, et saavutada taastuvelektritootmise eesmärgid 2030. aastaks. Samal ajal on neil inimestel, kelle juurde neid parke rajada tahetakse, endiselt hirmud - olgu need seotud keskkonna, tervise või laiema tulevikuga. Kliimaministeeriumi rohereformi koordinaator kohalikes omavalitsustes, Rene Reisner on mööda Eestit reisinud, et neid muresid kuulda ning toob need koos võimalike lahendustega ka kuulajateni KUKU raadio Ilmaparandaja saates. Kas tuuliku ümber on vibratsioon? Kuidas hoida linde elus ja mis kasu saab kohalik inimene ning omavalitsus sellest, kui nende lähedale ehitatakse tuulepark? Kõigest sellest juba sel laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

Räägime tõuksijuhtidele ja jalgratturitele kehtestatud uutest reeglitest, mis juba sel suvel liikluspilti muutuse toovad. Saates selgitab Riigikogu majanduskomisjoni liige Mario Kadastik, miks uued reeglid kehtestati ja millised on olulisemad detailid, millega peaks kursis olema. Saadet juhib Rein Pärn.

Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. 180 hinnatava riigi seas esikohale tõusmist mõjutab enim suur heite vähenemine energeetikasektoris. Mida see indeks mõõdab ja mida see kõik tähendab, räägib Ilmaparandaja stuudios Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. Saatejuht on Mart Valner.

Aprilli keskpaigast juuni lõpuni kehtib Eesti metsades pesitsusrahu ja kui hästi on sellest tänavu kinni peetud, räägib Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. Juttu tuleb ka Tartu Loodusloovusfestivalist ja Paide koolinoored tahavad teada, miks peaks Eestisse rajama tuumajaama? Saadet juhib Rein Pärn.

Räägime aprillis ja mais Keeniat tabanud üleujutuste põhjustest ja tagajärgedest ja ka sellest, miks meie siin Eestis sealsete sündmuste pärast mures oleme. Saatekülalised on Mondo keskkonnaprogrammi juht Egle Küngas ja Mondo Keenia tegevuste juht Hanna-Marta Lunge. Saatejuht on Rein Pärn.

Kliimaministeerium plaanib mitmeid muudatusi looduskaitset ja metsandust puudutavas seadusandluses. Sinna alla kuuluvad nii suurenenud kaitsealune maa, aga ka hüvitise tõstmine erametsaomanikele, kes praegu endale kuuluval maal majandada ei saa. Mis on täpsemalt muutumas, milline on saja aasta plaan RMKle ja miks ei taha riik lubada metsatööstusel maadevahetusega tegeleda? Ülevaate looduskaitse ja metsandusega seotud muudatusettepanekutest teeb Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Saatejuht on Mart Valner.

Saate teemaks on TalTechist käima lükatud uus rahvusvaheline projekt REISFER, mille eesmärk on vähendada CO₂ emissiooni parvlaeva liinidel Eestis, Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis läbi erinevate tehnoloogiliste ja operatiivsete lahenduste rakendamise. Millised need lahendused on, selgitab Ilmaparandajas Eesti Mereakadeemia Meretranspordi uurimisrühma doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld. Saadet juhib Rein Pärn.

Traditsiooniliselt läheb maikuu esimesel laupäeval, Teeme Ära talgupäeval eetrisse "Ilmaparandaja" erisaade. Võtame ühendust talgupaikadega üle Eesti, räägime talgujuttu ja uurime, millist suppi pakutakse. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on teemasid mitmeid. Räägime Tartu loodusfestivalist, Järvamaa loodushäältest ja ühekordsetest elektroonilistest sigarettidest ning nende keskkonnajalajäljest. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna kooliõpikud ei sisalda tänapäevast arusaama kliimamuutustest ja õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta, valmistati projekti KLIIMATEADLIK raames esimene õppevahend “Kliimamuutuste ABC”, mis püüab seda tühimikku täita. Õppevahendi valmimisest ja mis seal kirjas on, räägivad "Ilmaparandajas" TÜ kliimateaduste professor Piia Post ja TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas sel nädalal, et Šveitsi riik rikub inimõiguseid, kuna pole kehtestanud piisavalt ambitsioonikaid ja teaduspõhiseid kliimaeesmärke ning pole suutnud oma varasemaid eesmärke ka täita. See otsus avas uksed kõigi teiste Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide elanikele, sh eestlastele, minna oma riigi vastu kohtusse, kui riik ei tee piisavalt, et neid kaitsta kliimakriisi eest. Mida ikkagi otsustati, kelle kasuks ja mis edasi saab, räägib "Ilmaparandaja" stuudios Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik ja keskkonnaõiguse ekspert Kaarel Relve. Saatejuht on Mart Valner.

"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes pidas märtsi keskel ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“. Evelyn Uuemaa juhib ülikoolis maastikugeoinformaatika töörühma ja ta on sel aastal alustanud kestliku maakasutuse tippkeskuse juht. Kuidas tehisaru keskkonnaseires rakendatakse ja mis eesmärgid on seatud kestliku maakasutuse tippkeskusele, küsib saatejuht Rein Pärn. Saates esinevad ka Paide Gümnaasiumi õpilased, kes uurivad päikeseenergia kasutamise teemat.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime planeedi taluvuspiiridest. Eesti Rohelise Liikumise tellimusel on nimelt just valminud selleteemaline uuring, mis keskendubki taluvuspiiride mõiste selgitamisele kontseptsiooni edasiarendamisele. Lisaks toob analüüs välja soovitused taluvuspiiride tulemuslikuks lõimimiseks Eesti keskkonnapoliitikasse. Kõigest sellest uuribki Eesti Rohelise Liikumise ekspert Maris Pedaja käest saatejuht Mart Valner.

Eestis tehtud viimastest küsitluste tulemustest selgub, et kuigi hädaolukordadele, kriisidele ja sõjalegi mõeldakse varasemast rohkem, ei ole me nende saabudes tegutsemiseks valmis. Miks on elanike teadlikkus ja valmisolek kriisidega toime tulla nii madal ja kuidas saaks olukorda parandada, räägime saates Siseministeeriumi kriisivalmiduse asekantsleri Tuuli Räimega. Samuti teeme juttu alanud konnarändest ja eelolevatest konnatalgutest ELFi projektijuhi Birgit Purgaga. Saadet juhib Rein Pärn.

Juba aastast 2025 peab uute suurte ehitiste ehitamisel teada olema ka nende kogu ehitamise süsinikujalajälg. See tähendab, et need majad peavad lisaks energiasäästlikud olemisele olema ka ehitatud võimalikult säästlikest materjalidest. Millest me siis ehitama hakkame, milline on Eesti arhitektuuri tulevik ja kas praegused arhitektid oskavad sellega arvestada. Neid teemasid hakkamegi uurima juba selle nädala Ilmaprandaja saates laupäeval kell kaks. Külas on Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Hannes Praks ja madalsüsinikehituse spetsialist Kadri-Ann Kertsmik. Saatejuht on Mart Valner.

Puidu keemiline väärindamine areneb maailmas tohutu hooga ja on metsa- ning puidusektori üks perspektiivikam innovatsioonisuund. Kuidas edeneb see Eestis ning millist kasu saaks seeläbi Eesti majandus ja milline mõju oleks sellel meie metsadele, arutlevad seekordses Ilmaparandajas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Saatejuht on Rein Pärn.

Eesti Loodusmuuseumis on selle kuu lõpuni üleval näitus võõrliikidest Eesti meres. Mis hetkest alates hakkame üldse üht liiki võõrliigiks pidama, kust nad on meile tulnud ja kes need kutsumata külalised on, seda käimegi uurimas koos näituse kuraatori Lennart Lennukiga. Saatejuht on Mart Valner.

Saates tuleb pikemalt juttu sellest, et Eesti keskkonnaühendused tuvastasid 99 elurikkamat ja väärtuslikumat riigimaadel asuvat uut metsaala, kogupindalaga 45 000 hektarit. Need kaardistati ja esitati Kliimaministeeriumile edasiseks menetlemiseks. Tehtud tööst räägib Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo. Räägime ka roheideede kiirendi Negavatt käimasolevast konkursist projektijuhi Kadi Kivimäega. Saadet juhib Rein Pärn.