Kukkuv õun

Saatejuht Marek Strandberg avab koos Tartu Ülikooli terioloogide Maris Hindriksoni, Kirke Raidmetsa ja Egle Tammelehega vaata et ühe Eesti teravaima looduskultuurilise konflikti telgitagused: kuidas peaksime tegelikult majandama ulukeid ja suurkiskjaid. Arutelu keskmes on küsimus, kas jahindus Eestis tugineb teadmistele või pigem traditsioonile ja tunnetusele. Vestlus saab alguse teadlaste avaldatud artiklist seakatku, ökosüsteemide ja kiskja–saaklooma suhete kohta ning sellele järgnenud Jahimeeste Seltsi tehtud kollektiivsest vastulausest. Paraku ei leidnud Eesti Jahimeeste Selts kõneisikut, kes oleks suutnud nende loodud teksti teemadel rääkima. Nende esindaja ütles, et seisukoha koostas kogu juhatus ja nii keegi stuudiosse tulla ei saanudki. Saa...

Selles «Kukkuv õuna» saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja maailma, kus nähtamatud, kuid ülivõimsad organismid kujundavad nii meditsiini tulevikku kui ka globaalset julgeolekut. Stuudios on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete professor ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse vanemteadur Tanel Tenson – teadlane, kelle igapäevatöö keskmes on bakterid ja nende võime inimese loodud ravimeid üle mängida. Juttu tuleb antibiootikumiresistentsusest – nähtusest, kus kunagi imeravimina tundunud antibiootikumid kaotavad üha sagedamini oma toime. Miks on bakterid evolutsioonis nii kiired ja kohanemisvõimelised? Kuidas sünnib resistentsus ja miks on just gramnegatiivsed bakterid ravimite arendajatele eriti suur pähkel? Arutluse alla tulevad n...

Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli professori ja personaalmeditsiini tippkeskuse juhi Reedik Mägiga keskuse esimestest tulemustest ja laiematest sihtidest. Juttu tuleb keskuse teevusest ja saavutustest. Esimene tegevusaasta on kulunud suuresti eetikalubade ja uuringute ettevalmistamisele, kuid juba tehakse tööd uute biomarkerite, riskimudelite ja personaalsemate sekkumiste kallal. Oluline roll on Eesti Geenivaramul, mille andmete abil uuritakse nii geneetilisi riske, ravimite sobivust (farmakogeneetika) kui ka haiguste alamtüüpe, näiteks 2. tüüpi diabeedi puhul. Saates arutatakse ka rahvastiku vananemist ja tõika, et tervena elatud aastad ei kasva sama kiiresti kui eluiga. Seetõttu on elustiil, vaimne aktiivsus ja keskkonnategurid – nn eksposoom – järjest olulise...

Saates arutavad TalTechi professor Jarek Kurnitski ja kaasprofessor Martin Thalfeldt, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada. Kurnitski toob esile Eesti praktilise energiatõhususe lähenemise ning unikaalsuse, kus hoonesse paigaldatav akugi võetakse arvesse ametliku energiasäästumeetmena. Kiirelt arenevad soojussalvestid võimaldavad kaugküttes odava elektri ajal soojust talletada ja tipukoormusi vältida. Thalfeldti hinnangul peab hoone tehnosüsteem kasutaja jaoks olema «nähtamatu», pakkudes mugavust ja säästu ilma käsijuhtimiseta. Paindlik tarbimine – näiteks soojuspumba töö sidumine börsihinnaga – võib uuringute järgi vähendada kulusid üle 10%. Tehaselise renoveerimise puhul kirjeldatakse Eesti kogemust: elementlahendused kiirendavad tööd ja vähendavad kohapealset mü...

Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub seda tihti ebaühtlaselt. Arutletakse tehisintellekti seniste ja potentsiaalsete riskide üle, sh väärinfo levik, inimeste eksitamine ja raskemini prognoositavad, võimalik et eksistentsiaalsed ohud. Samuti räägitakse arvutusvõimsuse piiridest: olemasolevate mudelite lihtne skaleerimine on jõudnud lõpule ning läbimurdeks on vaja uusi teaduslikke...

Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist. Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel võib Eesti saada kestliku tehnoloogia eestvedajaks. Saates arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaasprofessori Alan Tkaczyk'iga tööstus- ja ehitusjääkide nutika kasutamise üle. Tkaczyk tutvustab olelusringi hindamist – meetodit, mis võimaldab hinnata tootmisprotsesside keskkonna- ja majanduslikku mõju ning otsida viise, ku...

Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiukulusid vähendada. Professor Viigimaa tutvustab ka digilahendust, mille abil saavad näiteks infarkti üleelanud tagasi normaalsesse ellu pöörduda. Saates avaneb ka nutiseadmete varjukülg: kuuleb, et liigne terviseandmete jälgimine võib tekitada terviseärevust ja viia valede järeldusteni. Rõhutatakse, et nutisea...

Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentimeetrit üle keskmise, mis on suurim näit Eesti mõõtmisajaloos. Tormituul surus vee Pärnu lahte ja kuna sademed ning sulavesi ei pääsenud enam jõgedest merre, paisus Pärnu jõgi tagasi linna poole. Ühe ööga ujutati üle sadu maju ja inim...

Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusuteel ning rahvusvahelises süsteemis puudub "ülemaailmne politsei". Raik rääkis Kaitseuuringute Keskuse osalusest Euroopa Liidu rahastatud Horisondi projektis REDEMOS, mis uurib, kuidas Euroopa Liit saab toetada demokraatia arengut idanaabruse riikides – Ukrainas, Moldovas, Armeenias ja Gruusias. Juttu tuleb ka "loomulikust eksperimendist", millega Gruusia võimud näitasid oma tegelik...

«Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoogu märkamatult. Kolmemõõtmelised skaneeringud nõuavad sadu kuni tuhandeid näiteid, rangeid andmekaitsenõudeid ning läbipaistvat eetikat. Salumaa rõhutab, et tehisintellekt ei asenda radioloogi, vaid toob nähtavale kahtlased leiud ja tugevdab lõppotsust. Kliinilised tulemused – tundlikkus umbes 96% ja spetsiifilisus 95% – kinnitavad, et hästi õpetatud mudel võ...

Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud rohkem süsinikku kui maailma metsadesse kokku. Eestimaa Looduse Fondi oslausel käib võidujooks ajaga, et taastada need haprad ökosüsteemid, mis võivad saada Eesti suurimaks panuseks kliimamuutusega toimetulekul. Paraku määrab ka selle, kuidas märgalade taastamisse suhtutakse see, milline on inim...

Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiivsena hoidmist. Kuigi me ju oma emakeeles ei mõtle – mõttekujundid on veidi teised nähtused – siis keel omati mõjutab mõtlemist ja vormib selle omapärasid. Saatekülaline Tartu Ülikooli...

Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühmad mõjutavad, milliseid valke sünteesitakse, kui kaua RNA püsib ja kuidas seda töödeldakse. Kuna RNA on ebapüsiv, on selle uurimine keerukam kui DNA puhul, ent just see selgitab, kuidas keskkond kiiresti geenide toimimist kujundab. Personaalse meditsiini eelduseks on mitmeki...

2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist. Aga see pole veel kõik. Kui saadet kokkulõikamiseks kuulama asutakse tuleb välja, et tarkvara on mänginud paraja vingerppussi: heli on plekine ja ragiseb. Kus häda kõige suurem, seal on teadagi kelle...

Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida. Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek Strandberg

Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks. Saatejuht Marek Stradberg

Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg.

Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju...

Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek Strandberg

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29

Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakata söödamaisi kõrval ka suhkrumaisi? Maaülikoolis käivad juba aastaid uusi põllukultuure Eesti olude jaoks otsivad katsed. Kas neis oludes tuleme me toime ilma taimi geneetiliselt muun...

Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui rahastustaotluse koostaja, jõuds nimelt järeldusele, et taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Põhjused paljuski objektiivsed – see valdkond on nimelt erinevatel põhjustel ka maailmas tervikuna hääbumas. Ülikool ei nõustunud sellega, et taotluse koostanu arusaama kohaselt olnuks vajalik summad tagastada. Mart Loog räägib...

Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb sügisest tehisaruõpe. Saatejuht Marek Strandberg.

Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut saab toita, aga reeglina käib kunsttoiduga kaasas kuhjaga tüsistusi. Ja olgu öeldud, et Eestis on täna parim aeg sünnitamiseks ning dr Raukas ütleb, et rinnaga toites hoiab ema kokku üüratu hulga raha, mida ta muidu kunsttoidule kulutaks...

Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega juhtinud Aldur Vunk. Kihnu Kivilaev on osa sealsest identiteedist ja kohaliku majanduse ajaloost. Samuti on ka puulaevaehitus omaette nähtus Eesti aladel. Ja arusaadavalt muutus laevatamine veelgi ägedamaks, kui hakati püsti panema majakaid. Kihnu puak on Inglismaal...

Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsapileti puhul ehk kõhkleks veidi. Igatahes on Andres Käosaar koos oma kolme kolleegiga minemas juba selle aasta lõpul neljamehepaadiga võistusõudmisele üle Atlandi. Temal ikka sama huvi: mis inimestega sel reisil juhtub. Juttu jätkub ka muudel teemadel. Saat

Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paig...

Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.

Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel kohal on selles ka lasteraamatud, räägime Tartu Ülikooli loomaökoloogiaprofessori Tuul Sepaga. Saatejuht Marek Strandberg.

8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuutuste oluliseks põhjustajaks. Tõepoolest – nurjatus avaldub kasvõi selles, et kui põletada naftat või sütt paiskub õhku ka peenosakesi. Kui süsihappegaas kütab kliimat, siis peenosakesed, kui need kõrgel, peegeldavad jällegi päikesevalgust eemale. See näib ju väga ahvatlev...

Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummaliselt toimivad kohad. Saatejuht Marek Strandberg

Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).

Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas"...

Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](ht...

Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida. Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti T...

Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes. Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maailmaga igal juhul. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – *Spiegel im Spiegel In Spe*. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar A...

Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sellega toime tulla räägib Tartu Ülikooli füüsik Andres Luhamaa. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema. Sellest kõneleb Lennuakadeemia lennundustehnika osakoona juhataja Karl-Erik Unt. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)

Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitteloomsele toidule – on nii raske läbi viia. Sirli Rosenvald on Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadusjuht ja ühtlasi ka seenevalku toota plaaniva iduettevõtte Funki asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti T...

Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loo...

Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt...

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb. Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida...

[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne veel orbiidile. Saatest saame teada ka seda, et miks on Eestis kosmoseteema ristatud sõjandusega? Ja lõpuks leiame vastuse ka sellele, et kas Eestis siis ikka on lõpuks kosmoseriigiks saanud või mitte. Aga vahepeal, leiab Kristmann, on enese arendamiseks vaja ikka kuhugi suuremasse ko...

Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peaks suutma koha peal toota. Enamgi: Ukrainagi vajaks selliseid masinavärke rohkem, kui neile pakkuda jaksatakse. Aga kui seadused leebemad oleksid, kas meil siis insenere ikka jaguks? Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudise...

**"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**, just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust! Saates tuleb juttu selleks, miks me majanduse päris kasvatamisega alati poole peale jääme ja ei oska teha olulist käiku: üle kullata insenere ja lasta neil asjade loomisel võtmerolli mängida. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös...

Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lõpusosas räägib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige füüsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit võib tabada täilik pi...

Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud tervis...

Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).

Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson. Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada. Saatejuht Marek Stradberg. Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuu...

Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus. Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele. Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koo...

Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver.

Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa. Saatejuht Marek Strandberg.

Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.

Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Stran

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas. Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo. Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka tea...

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob. Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepa...

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Stra

Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis. Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.» Saatejuht Marek Strandberg.

Taru Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg räägib enda juhitavast «Heaoluteaduste tippkeskusest». Selgub, et heaolu on nii mõõdetav, kui hinnatav nagu ka mõjutatav ja suunatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes juhib Kestliku maakasutuse tippkeskust on seda meelt, et meie enda ökosüsteemis tuleb siin toimuvat ja ennekõike süsinikuvoogusid kirjeldada nii täpselt kui vähegi võimalik. See puudutab nii metsa kui põllumaad aga mõistagi ka otsuseid ja inimese käitumist ennastki. Saates tulebki juttu sellest, mida see tippkeskus tegema hakkab ja millist kasu igaükski sellest ammutada saab. Saatejuht Marek Strandberg.

Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Nime poolest on see tippkeskus, mil nimeks «Fundamentaalne universum», ainuke kümnest, mis tegelebki päris alusteaduse asjadega. Miks selline keskus? Põhjus lihtne: me olime nägijad ja saime kuuljateks – õppisime kuulma ja ära tundma gravitatsioonilaineid ja see võime areneb meil, inimkonnal siis, aina edasi. Ja siit ongi loota vastuseid küsimustele: - mis on tumeaine ja tumeenergia - kas gravitatsioon võib olla kvantnähtus - kust on pärit hiigelsuured mustad augud, mida universumis on nagu seeni pärast vihma Ja nüüd sest uuest tööstusharust, milleks on just alusfüüsikaga seotud uuringud: selle valdkonna professuure tekib Amee...

Maaülikooli professori ja saatekülalise Ülo Niinemetsa juhitav tippkeskus asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna toimunud muutused kliimas on sellised, et Eestiski on kasvatatavaks muutunud maguskartul. Need muutused aga jätkuvad ning Agroökoloogia ja uute tuleviku toidukultuuride tippkeskus on üks viis, kuidas meid nendeks muutusteks ette valmistada. Saatejuht Marek Strandberg.