FendaF koerajutud

Sel korral räägime kahest uuringust mille abil prooviti välja selgitada kas konkreetsed koerad on pigem optimistid või pessimistid. Toome näiteid ka enda koerte pealt ning arutame kes meie koertest on tõenäolisemalt optimistid ja kes pessimistid.

Räägime taaskord kaalust aga sel korral peamiselt kaalukaotusest. Nimelt on teada, et kõigest 6-9% kaalu kaotamist vähendab oluliselt artriidist tingitud lonkamist. Ja see 6-9% on koera kilode mõttes üsna vähe. Näiteks 40 kilose koera puhul räägime me sisuliselt 2-4 kilost. Muuhulgas räägime ka mis on peamised terviseprobleemid, mida seostatakse ülekaaluga ja seda nii koerte kui kasside puhul.

Käisime mõni nädal tagasi Delfi Meedia podcastis "Sinu parim sõber, koer!" rääkimas toidust, pesemisest ning muuhulgas ka sellest kuidas hakkama saada kui kodus on samaaegselt nii juunior kui seenior. Martin Hansonil olid väga huvitavad küsimused, seega 45 minuti pikkune saade venis peaaegu, et poole pikemaks. Aga loodetavasti leiab igaüks siit midagi, mida kõrva taha panna.

Sel korral räägime sellest kas sügis- ja talvemasendus mõjutab ka meie koeri. Koerad ei koge küll samamoodi depressiooni nagu inimesed, aga selgub, et väga paljud koerad on mõjutatud pimedast ajast. Seda eelkõige seetõttu, et väljas veedetakse vähem aega ning nende rutiin on muutunud. 

Räägime taaskord erinevatest linnalegendidest. Võtame sel korral ette 9 erinevat linnalegendi ning lükkame need ümber. Dr. Becker ütleb, et väga tihti on linnalegendid ohutud, aga lihtsalt rumalad. Osad legendid võivad aga päriselt meie koerte heaolu kahjustada.

Sel korral võtsime teemaks peres olevad mitu koera ning miks nad vajavad siiski eraldi olemise aega. Kui koerad saavad reeglina hästi läbi, siis me ei mõtle sellele, et pidev koos olemine võib tegelikult neile stressi tekitada ning kasvõi üks kord nädalas nendega eraldi jalutamine võib pingeid vähendada ning samuti nende kiindumust teineteisesse hoopis suurendada. Räägime muidugi ka enda kogemustest.

Sel korral räägime taaskord eakatest koertest ning võtame vaatluse alla 11 punkti, mis dr. Karen Shaw Becker on välja toonud. Räägime juurde ka oma lugusid, sest enamus meie neljakäpalistest meeskonnaliikmetest on täna vanuse järgi juba seeniorid, kuigi mõnikord ei käitu nagu seeniorid. 

Räägime taaskord toidust aga sel korral vaatame kolme viga, mida dr. Karen Shaw Becker'i sõnul tehakse kõige rohkem kodus tehtava toiduga. 

Räägime vahelduseks koera tõugudest ning sel korral räägime inglise buldogist, kes võib olla nii üle aretatud, et tagasi pööramine ei ole enam isegi geneetiliselt võimalik. Inglise buldogid elavad keskmiselt 8 aasta vanuseks ning vaevlevad tohutute terviseprobleemide käes. Õnneks on tänaseks olemas parem alternatiiv ehk kontinentaalne buldog. Räägime ka millerdajatest ning muuhulgas mida annab ikkagi tõutunnistus.

Seekordses osas räägime taaskord seeniorkoertest ning jagame soovitusi kuidas nende kuldsed eluaastad kodus ohutumaks ja mugavamaks muuta. Vanusega muutub koerte liikumine keerulisemaks ning nad muutuvad ettevaatlikumaks. Ometigi me ei peaks neilt vanuses midagi ära võtma, vaid lihtsalt neid nende tegevuste juures toetama.

Seekordses osas räägime taaskord seeniorkoertest, liikumisest ning sarkopeeniast. Sarkopeenia on lihaskadu ning seda peetakse vananeva koera puhul tavapäraseks. Tegelikkuses aga see ei pea nii olema. Suurte tõugude puhul algab sarkopeenia juba 7 aasta vanuselt, väiksematel koertel mõnevõrra hiljem. Võtame ette dr. Beckeri soovitused kuidas hoida oma koer ka vanas eas liikuvana ning kuidas talle pakkuda ilusaid kuldseid aastaid.

Sel korral räägime koera süljest aga peamiselt sülje kortisooli sisaldusele ning mis infot see annab koera stressitaseme kohta. Muuhulgas räägime ka sellest kuidas on seotud meie kui omaniku ning meie koera stressitasemed ning miks on vaja eelkõige endale peeglist otsa vaadata.

Sel korral valisime teemaks kas kaks koera on parem kui üks. Räägime nii enda kogemustest kui ka vaatame otsa dr. Becker'i samateemalisele artiklile, kus ta toob välja potentsiaalsed ohud ning juhib tähelepanu millega tuleks kindlasti arvestada enne teise koera majja toomist.

Kuna jõulud ja aastavahetus on tulekul ning paljudel koertel on mürakartus, siis räägime sel korral Sileo geelist, mida kasutatakse mürakartuse vähendamiseks. Kuigi see võib tunduda hea võimalusena, siis on sellel üsna suur üledoseerimise oht, seega tasub olla ettevaatlik. Lisaks on olemas paremad võimalused nagu densensibiliseerimine ning vastutingimine - käime ka need põgusalt üle.

Seekord räägime koerte süüdlaslikust pilgust ning kas sellel on seos süü tundmisega või on see hoopis koerte reaktsioon meie käitumisele? Räägime ühest esimesest uuringust mis sellel teemal tehti ning samuti jagame enda kogemusi. 

Täna räägime taaskord kutsikatest ning seekord võtame ette 10 asja, mida tasub oma kutsikale õpetada, et ta tunneks ennast turvaliselt ning armastatuna. Võtame ette dr. Becker'i soovitused ning jagame juurde enda kogemusi.

Sel korral räägime nahaalustest mügarikest ja punnidest. Miks need tekivad ning miks vanemad koerad on rohkem ohustatud. Jagame oma kogemusi ning räägime kuidas saab maksa puhastamine aidata kaasa punnide ennetamisele. Räägime millal peaks minema veterinaari juurde ning mis info tasub veterinaari juurde kaasa võtta.

Seekord räägime koera pesemisest ja vannitamisest. Kui tihti ikkagi peaks koera pesema ning kas me saame ikka aru, et koer must on. Lisaks käime läbi dr. Karen Shaw Becker'i soovitused mõnusaks pesuks.

Seekord vaatame otsa 8 märgile, mille järgi saad aru, et su koer on igavusse suremas. Räägime mis vahe on füüsilisel ja vaimsel väsimusel ning kuidas lühikesed kuulekuse seansid ja nuuskimisjalutuskäigud abiks on.

Sel korral võtame ette 10 asja, mis dr. Karen Shaw Becker'i sõnul võivad meie koerad segadusse ajada või lausa kurvaks muuta. Räägime juurde ka oma kogemusi.

Vaatame sel korral teemasse kas me peaksime lubama koertel ennast lakkuda. Kuigi paljude jaoks on see normaalne ja tavapärane ning seda "on ju kogu aeg tehtud", siis tegelikult ütleb dr. Karen Shaw Becker, et see võib kujutada meile suurt ohtu. Kui immuunsüsteem on korras, siis ei ole risk väga suur, aga nõrgenenud immuunsuse puhul on inimesed kaotanud seetõttu nii oma käed, jalad kui ka elu. Kui ohtlik see ikkagi on ning mida peaks silmas pidama?

Sel korral räägime maokeerust. Kuigi ohustatud on peamiselt sügava rinnakuga suurt tõugu koerad, siis võib see tekkida igal koeral. Räägime kõrgendusel asuvatest kaussidest söömisest ning samuti selja peal rullimisest ehk kui palju need rolli mängivad. Muidugi jagan ka dr. Dobiase soovitusi kuidas maokeerdu ennetada.

Sel korral räägime aias peetavatest koertest ning miks ainult aias koera pidamine ei ole lahendus vaid miks on siiski vajalik koeraga ka väljaspool aeda jalutamas käia. Võtsin aluseks dr. Karen Shaw Beckeri artikli, kus ta räägib aias peetavate koertega seotud müütidest. Kahjuks on ka Eestis üsna levinud arusaam, et kui koer on oma aias, siis ta liigub piisavalt ning temaga ei ole vaja jalutamas käia. Proovime selle müüdi ümber lükata.

Seekord räägime artriidist. Teema on mulle tuttav, sest Oscar on sisuliselt enamus oma elu elanud koos artriidiga. Samas ei ole ta kordagi artriidi "raviks" saanud põletikuvastaseid valuvaigisteid. Jagan dr. Dobiase soovitusi kuidas artriidi käes kannatavat koera aidata ning lisaks jagame oma kogemusi. Räägime muuhulgas ka miks tasub koeraga minna liiva sisse jalutama.

Sel korral räägime vees pesitsevatest ohtudest. Vaatame otsa nii sinivetikatele, leptospiroosile kui ka giardiaasile. Lisaks räägime ka kahest vähem tuntud haigusest - üks, mida Eestis üldse ei ole (vähemalt hetkel veel) ning teine, mida küll on, aga mis on veel üsna vähelevinud.

Jätkame kutsika sarjaga ning sel korral räägime kuidas erinevaid reegleid kutsikale õpetada ning muuhulgas ka milliseid reegleid tuleks kutsikale õpetada. Kuna Süsi on hetkel sobivalt kutsikaeas, siis Irene jagab ka oma uuemaid kogemusi.

Räägime sel korral kutsika juttu ning peamiselt jagame kogemusi kuidas on meil koerte tutvustamine teistele pere koertele läinud ning mis nippe me kasutanud oleme. Lisaks räägin ka kuidas soovitab koerte käitumisspetsialist Nick Jones tutvustada kutsikat teistele koertele. Toome ära ka 9 soovitust mis kehtivad eriti just kutsika tutvustamist seeniorkoerale.

Tundub, et lõpuks ometi on suvi kätte jõudnud ning tulemas on ka soojemad ja ilusamad ilmad. Päike ohustab ka meie koeri ning osasid rohkem kui teisi. Räägime sel korral kuidas koertega ohutult suvel õues viibida ning kas ja millistel juhtudel peaks koertel kasutama päikesekaitset.

Sel korral on taaskord veidi pehmem teema. Ehk räägime kuidas saksa lambakoerad Indias tiigreid salaküttide eest kaitsevad. Kuigi keskendume selles osas peamiselt saksa lambakoertele, siis arutame ka teemal miks igal koeral võiks siiski olla mingi töö ning kuidas välja selgitada mis on see, mida kutsikale meeldib teha. Kõik saksa lambakoerad ei ole head kaitsekoerad, vaid osad on head näiteks abi- ja teraapiatöös või hoopis agilitys. Igal koeral (olenemata tõust) võiks olla oma kindel väljund.

Seekordses osas vaatame otsa loomade võimele ennast ise tervendada. See on väga levinud looduses elavate loomade seas mitte aga koduloomade seas. Kas ja kuidas see aga võiks sinu koera või kassi tervisele kasuks tulla ning kuidas sellega algust teha, sellest seekord räägimegi.

Seekordses osas jagan Oscari kogemuslugu stafülokokk bakteriga. See bakter elutseb kõikide nahal ning ka kõrvades, aga reeglina saab immuunsüsteem sellega kenasti hakkama. Mis aga juhtub siis, kui see bakter satub kehasse ning kui suurt pahandust see seal teha suudab?

Seekord räägime ohtlikest vahenditest, mis on ohtlikud kõikidele koertele, aga eelkõige kutsikale, kuna kutsikas on oma loomult uudishimulik ning tahab erinevaid asju proovida. Küll aga kehtib see jutt ka ükskõik millise uue koera puhul, kes majapidamisse saabub ning kelle puhul ei ole teada kas ja mis teda täpselt huvitab. Nagu ikka, jagame ka meie enda lugusid, mis meie koerad on korda saatnud.

Väga paljudel meist kipuvad olema mingid eelarvamused väikeste koerte osas, vähemalt meil küll. Küll aga ma tean ka väikeseid koeri, keda kasvatatakse ja koolitatakse nagu suuri koeri ning kes käituvad samuti nagu suured koerad. Seekord arutamegi mis on dr. Karen Shaw Beckeri andmetel 5 peamist väikeste koerte kohta käivat müüti.

Seekord räägime sellisest silmahaigusest nagu pannus ehk keratiit. See tabab peamiselt küll saksa lambakoeri (üle 90% juhtudest), aga see võib tabada kõiki koeri. Lisaks tasub olla ettevaatlik ka siis, kui sul on kodus segatõug. Pannus ehk keratiit võib paljudel juhtudel lõppeda koera pimedaks jäämisega ning erinevalt Fentonist, kellel diagnoositi pannus kõigest paar nädalat enne oma 9-ndat sünnipäeva, tabab see peamiselt keskealisi koeri (3-5 aastat). Öeldakse, et noorematel koertel on haiguse arenemine kiirem kui vanematel koertel. Räägime kuidas haigust ära tunda ning mida saab kodus ise teha, et seda haigust kas är...

Seekord on kolmas osa meie sarjast, kus tutvustame erinevaid koeratõuge. Seekord on meil külas Liis koos oma amstaffiga. Räägime natuke tõu ajaloost ning kummutame eksiarvamusi. Kas amstaff ikka on nii hirmus koer kui paljudele tundub?

Seekord võtame ette natuke lõbusama teema. Lugesin hiljuti dr. Karen Shaw Becker'i ühte artiklit, kus ta tõi välja 10 tõugu, kes sobivad talumajapidamisse. Enamus neist on ilmselt paljude jaoks üllatuslikud ehk keda me võib-olla tavapäraselt talus ette ei kujutaks.

Sel korral räägime narkoosivabast hammaste puhastusest ehk seda, mida teevad spetsialistid. Dr. Judy Morgan ütleb, et tegemist on kõigest kosmeetilise protseduuriga ning seda väga mitmel põhjusel. Peamine on see, et enamus koeri ei ole nõus olema rahulikult külili ning lubama võõral inimesel kõiki hambaid metallkaabitsaga puhastada nii väljast, seest kui ka pealt. Muuhulgas jagame dr. Judy Morgani õpetust kuidas kodus kergelt kontrollida potentsiaalsete hambaprobleemide olemasolu.

Sel korral on meil stuudios külas Karin, kellel on kodus labradori retriiver Sani ehk räägime sel korral labradori retriiverist kui tõust. Räägime natuke ajaloost, kust võis tulla nende nimi ning muidugi räägime ka tõuomadustest. Karin ja Irene jagavad kogemusi mida tähendab elu koos labradori retriiverina ning kellele see koer üldse sobib.

Seekord räägime kaelarihmadest ning kroonilistest kõrvapõletikest. Kuigi algul tundub, et neil kahel ei saa ju ometi seost olla, siis dr. Peter Dobias on väga kenasti selgitanud kuidas koer kes kaelarihmas olles pidevalt tirib võib lõpetada krooniliste kõrvapõletikega. Dr. Dobias muuhulgas ütleb, et paljudel ta klientidel on kõrvapõletikud iseenesest kadunud peale kaelarihma vahetust trakside vastu.

Seekordses osas räägime sellisest taimest nagu maarjaohakas. See on üks väheseid taimi, mida toetab ka konventsionaalne meditsiin. Maarjaohakas on väga hea maksa puhastaja ning lisaks aitab ka maksarakkudel uueneda. Küll aga ei ole maarjaohakas taim, mida võtta kogu aeg või igaks juhuks. Seda soovitatakse eelkõige just siis kui maks on suurema stressi all. Podcastist saad teada ka kuidas teha maarjaohaka kuuri ning mida täpsemalt silmas pidada.

Seekordses osas räägime fleksirihmast ning toome ära dr. Peter Dobiase põhjused miks fleksirihma kasutama ei peaks. Kõige üllatavam seos on dr. Dobiase sõnul näiteks fleksirihmal ning kroonilistel kõrvapõletikel. Sama on seos on dr. Dobiase sõnul ka kaelarihmal, aga sellest räägime juba järgmistes podcastides. Soovitame seda podcasti kuulata väga avatud meelega ning krooniliste kõrvapõletike korral tasub kaaluda trakside ning tavapärase jalutusrihma kasutamist.

Räägime selles osas steriliseerimisest ja kastreerimisest ning seda seetõttu, et 2024 aasta mais uuendas Maailma Väikeloomade Veterinaaride Ühing oma juhiseid koerte steriliseerimise ja kastreerimise osas. Sellesse ühingusse kuulub üle 200 tuhande veterinaari 93 riigist. Peamine muutus on see, et vastutustundlike lemmikloomaomanike lemmikud võiksid jääda edaspidi lõikamata. Need olukorrad, kus ei ole võimalik soovimatut paljundamist vältida (varjupaigad jms), tuleks lemmikutel läbi viia hormoone säästvad steriliseerimised ja kastreerimised. Emastel tähendab see emaka eemaldamist ning isastel seemnejuhade sulgemine. Miks see oluline on, saad just sellest osast teada.

Seekordne osa on veidi lõbusam ning räägime kutsikatest. Seekord siis teen lühiülevaate dr. Beckeri artiklist, kus ta toob välja peamised vead, mida esmased kutsikaomanikud kipuvad tegema. Räägime ka enda kogemustest ja raskustest, mis meil kutsika kasvatamisel on olnud.

Seekordses osas võtame taaskord ette ebamugava teema. Sel korral on siis teemaks parasiiditõrjevahendid. Räägime taaskord ausalt ja avameelselt miks keemilisi vahendeid kasutada ei tasuks. Räägime nii tablettidest, rihmadest kui ka täpilahuseid. Toon välja erisused mõningate levinud toodete infolehtede osas, mis on antud nii Eesti turule kui ka USA turule. USA turule mõeldud infoleht täpselt sama ravimi ja toimeaine osas on oluliselt detailsem.

Meie blogi sel teemal saad lugeda SIIT.

Ravimite võimalike kõrvaltoimete teatiste Euroopa andmebaasist saad otsida kõrvaltoimete infot nii ravimi nime kui ka toimeaine j

Oleme ise välja mõelnud ning kokku pannud täidetava märkmiku - "Sinu koera heaolupäevik". Kuna meie paljud väga head kliendid on selle juba kätte saanud, siis räägime veidi detailsemalt kuidas seda täita ning mis juhtudel seda täita üldse tasuks. Kui oled ise selle päeviku omanik ning sa tunned, et sa tahaks tulevikus selles päevikus midagi veel näha ehk tunned praegu sellest puudust, siis anna meile sellest kindlasti teada.

Alustame uue podcasti sarjaga, kus räägime erinevatest tõugudest. Vaatame mida räägib tõust ajalugu ning milline see tõug peaks olema. Proovime iga erineva tõu puhul kutsuda külla ka mõne tõu esindaja omaniku, kes siis saab jagada enda kogemusi ning vaatame kui palju reaalsus ja tõu kirjeldus tegelikult kokku lähevad. Esimeses osas räägime muidugi saksa lambakoerast, sest meil on endal nendega kõige suurem kogemus. Kui oled valmis meile külla tulema ja oma koerast ning tõust rääkima, siis võta meiega ühendust aadressil info@fendaf.ee.

Seekordses osas räägime puurist ning seda nii kodus pesana kui autos turvalisuse aspektist. Räägime veidi ka autosõidust üldiselt ning kuidas harjutada koera autosõiduga, kellele see pole meeltmööda. Jagame ka enda kogemusi kuidas vähendada vigastuste riski autopuuri minekul ja välja tulemisel.

Seekordses osas räägime elu paratamatusest ehk lemmiku kaotusest. Peamiselt aga just sellest aspektist, et kuidas leinaga toime tulla. Jagame enda kogemusi, arutleme teemal kas võimalusel tasub koer magama panna kodus või kliinikus. Lisaks räägime ka kuidas käitub teine koer sõbra kaotuse korral.

Seekordses osas räägime koertest ja magamistoas/voodis magamisest. Kuigi see on üsna levinud, siis mõjutab see kõigi unekvaliteeti. Kuna koerte jaoks on maailm must-valge ehk kas ta tohib voodis käia või mitte, siis jagame dr. Beckeri soovitusi kuidas koera voodis käimine lõpetada, kui mingil hetkel see soov või vajadus peaks tekkima.

Seekordses osas räägime ebamugavast teemast ehk väga levinud ravimitest Apoquel ja Cytopoint. Dr. Judy Morgan on Youtube'is teinud väga hea ravimite videosarja, kus ta räägib ravimite pahupoolest ning sellest mida tihtipeale lemmikloomaomanikule rääkimata jäetakse. Apoqueli on määratud kutsikatele, kuigi ravimi infolehe kohaselt ei tohi seda kutsikatel kasutada. Lisaks räägitakse kuidas see on nii ohutu, et võib kasutada elu lõpuni. Kui keegi ütleb, et ükskõik milline ravim on täiesti ohutu, peaks see olema esimene ohumärk aja maha võtmiseks.

Seekordses osas räägime kirpudest ning kas koduste vahenditega on võimalik kirpudest lahti saada. Kuigi kirpudest väga palju ei räägita, on kirbud siiski olemas ning kipuvad levima peamiselt vabalt liikuvate loomadel ehk rohkem maakohtades. Kirpude vastu on olemas keemilised vahendid, aga kui mingil põhjusel ei taha keemilisi vahendeid kasutada, siis kuula kuidas meie klient kenasti looduslike vahenditega kirpudest lahti sai.

Alustame uuel aastal tervise parandamisega ning räägime mis on kurkumi kasud ning kuidas seda lemmikule anda. Kurkumi kohta on avaldatud üle 16 tuhande teadusuuringu ning see on samal pulgal mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Lihtsalt kurkumil sisuliselt puuduvad kõrvaltoimed. Kurkumi puhul on potentsiaalseks kõrvaltoimeks kõhulahtisus kui koer ei talu kurkumit. Väga harva võib tekitada ka allergiat. Räägime ka sellest miks kurkumit tuleks anda koos rasva ja pipraga ehk miks kõige efektiivsem on ikkagi kuldne pasta.

Teeme täiesti jõuluteemalise episoodi ning räägime ohtudest, mis jõulude ajal meie lemmikuid võivad ohustada ning seda eriti kutsikaperioodil. 

Mõnusaid ja ohutuid pühi kõigile!

Seekordses osas räägime viinamarjadest. Kuigi on räägitud, et viinamarjad on koertele ohtlikud, siis on teada, et mitte kõik viinamarjad ei tekita toksilisust. Arvatakse, et seda mõjutab nii sort, valmidusaste kui ka kasvamise piirkond. Tänaseks on selgunud potentsiaalne süüdlane ehk viinhape. Siiski öeldakse üsna üheselt, et on vaja teha täiendavaid uuringuid, sest midagi ei ole veel kivisse raiutud. Miks on aga viinamarjaseemneõli jõudnud juba koeratoitu ja kas see on ikka ohutu?

Seekordses osas räägime koera kõhuprobleemidest ning mida peaks kõhuprobleemide puhul koerale üldse süüa andma. Meile on aastakümneid räägitud, et kui koeral on gaasid või muud kõhuprobleemid, on parimaks variandiks kana ja riis. Tegelikkuses ei ole riis aga hea kiudainete allikas ning kana on liiga kõrge rasvasisaldusega. Seetõttu on viimase aja ehk moodsa aja soovitus hoopis kõrvits ja kalkun või siis kõrvits lahja kondipuljongiga. Miks just need saadki kuulata meie seekordsest osast.

Seekordses osas räägime söömisest ning arutleme teemal mitu korda päevas peaks koer sööma. See on küsimus, mida minult üsna tihti küsitakse, aga sellele ei olegi ühest vastust. Kuigi üldine soovitus on, et koer võiks süüa 2 korda päevas, siis holistilised veterinaarid täna pooldavad juba üks kord päevas söötmist. Seda sel põhjusel, et tekitada kehas autofaagia ehk rakkude uuenemise protsess. Räägime natuke põhjalikumalt ka paastumisest ehk mis on üks kord 24 tunni jooksul söömise eelis.

Seekordses osas räägime haavahooldusest. Arutleme mida on haavade puhul mõistlik kasutada ning räägin ka ühest inimestega läbi viidud uuringust, mis uuris levinumate antiseptikute mõju fibroplastidele. Räägime ka miks võib saialill olla parem variant kui antiseptik.

Seekordses osas võtame ette vee joomise. Me kipume lemmikloomaomanikena alahindama seda kui palju meie koerad joovad. Kas see kogus, mis Su koer päevas ära joob, on ikkagi piisav? Miks on vee joomine ikkagi nii oluline ning tasub aru saada kui palju koer joob?

Seekordses osas viskame pilgu elustiilile ning kuidas mõjutab omaniku elustiil koera elustiili. Kas aktiivsematel inimestel on aktiivsemad ja tervemad lemmikloomad? Räägime mitmest uuringust, millest muuhulgas selgub, et nii lemmikloomaomanikud kui ka lemmikloomad jagavad sarnaseid tervist puudutavaid harjumusi.

Seekordses osas räägime ise kodus tehtavast tervisekontrollist - mida kontrollida ja kuidas kontrollida. See ei asenda veterinaari poolt tehtavat tervisekontrolli aga see võib aidata varem jõuda jälile potentsiaalsele murekohale. Räägime mis on need 7 asja, mida saab dr. Karen Shaw Beckeri sõnul ise kodus kergelt kontrollida.

Seekordses osas toidust ei räägi, aga jagame hoopis soovitusi kuidas võõra koeraga tutvuda. Koerad on erinevad ning koerainimestena võib tekkida suur tahtmine koeraga suhelda ja pai teha. Millega aga peaks koeraga tutvumisel arvestama ning mis juhtudel tasub koer rahule jätta ning tutvus lausa pooleli jätta?

Seekordses osas räägime uuesti maiustest, aga on hea aeg uuesti see teema üle rääkida. Paljud kipuvad arvama, et kõik mis on poes müügil, on meie lemmikule head ja ohutud. See aga päris nii ei ole. Maiuste all peame meie silmas naturaalseid kuivatatud looma osasid, mis aga peaks lõhnama ja välja nägema naturaalsed. Kahjuks on "naturaalne" sõna üsna ära lörtsitud ehk kõik pressitud kondid ja valged sea kärsad on väidetavalt naturaalsed. Proovime tuua teemasse veidi selgust.

Seekordses osas räägime suhkrust ja maisitärklisest, mis on jõudnud koeratoitu. Kui varasemalt olin ma pigem ettevaatlik kas suhkur on meie lemmikutele mõeldud maiustes, siis nüüd oleme me jõudnud selleni, et suhkur on toidus. Inimestemaailmas räägitakse juba aastaid kuidas me peaksime vähendama suhkru tarbimist, ometigi pannakse suhkur koeratoitu energia andmise eesmärgil. Räägime miks suhkur ja maisitärklis koera toidulauale ei kuulu ning miks seda toidu sisse pannakse.

Seekordses osas jagab Irene peamiselt oma kogemusi kui kodus on seeniorkoer ning kuidas tema tervist toetada. Pekwa on läbi põdenud ka puukborrellioosi, mis mõjus tema liigestele väga kehvasti - niiskel ajal annavad liigesed tugevalt tunda. Ca pool aastat tagasi tekkis Pekwal raskusi põrandalt püsti saamisega ning muuhulgas oli raske ka aias liikuda. Näha oli, et tegemist on lihaste kärbumisega. Kuidas aga saab siinkohal aidata toores proteiin, saadki sellest osast teada.

Seekordses osas räägime kanalihast ning kanaga seotud peamistest hirmudest. Tihtipeale arvatakse, et lind on lind ning kana võrdub pardi või kalkuniga. Tegelikkuses see nii ikkagi ei ole ehk proteiin on ikkagi erinev ja nii ka proteiinist saadavad kasud. Kuigi kana on väga omega-6 poole kaldu ehk sisaldab oluliselt rohkem põletikku tekitavaid rasvhappeid, siis kana sisaldab ka kõige rohkem aminohappeid. Proovime tuua selgust kas ja kuidas peaks kana andma ning kuidas riske vähendada.

Seekordses osas keskendume ühele ürdile ehk meie enda toidulaual väga levinud tüümianile. On leitud, et tüümian võib muuhulgas aidata ka juhul kui kõrvades vohab pidevalt pärmseen. Räägin muuhulgas ka loo Oscarist, kellel hakkas pärmseen vohama liiga pikalt ühte ja sama toitu süües. Tüümiani võid lisada kas niisama oma lemmiku toidule või siis kondipuljongi maitsestamiseks.

Seekordses osas räägime suitsetamisest ning kuidas passiivne suitsetamine mõjutab meie lemmikuid. Uuringutest on selgunud, et passiivne suitsetamine mõjutab lemmikuid isegi rohkem kui inimesi. Lindude jaoks võib see lausa olla eluohtlik. Ei aita ka see, kui me suitsetame õues ning lemmikuga kokku ei puutu. Muuhulgas kehtib sama jutt ka e-sigareti kohta.

Ma ise olen tohutu kookosõli fänn, eriti koerte puhul (kehas niiskust vähe ehk nahk ketendav, käpapadjad kuivad jne). Küll aga jagunevad ka holistilise elustiili pooldajad kaheks - osad ütlevad, et kookosõli on imehea ning koera puhul tasub kasutada, teised aga ütlevad, et kookosõli ei ole meie lemmikule ohutu. Seekord toome ära nii plussid kui ka miinused ehk miks inimesed kaheks jagunevad.

Seekord keskendume liigeseprobleemidele ning räägime mis on kolm peamist liigeseprobleemide põhjustajat, mida me aga üldse ei pruugi liigeseprobleemidega seostada. Selle hulgas on näiteks nii vaktsineerimine kui ka liiga varane kastreerimine/streriliseerimine. Kuidas need teemad liigesehaigustes rolli mängivad saadki juba teada käesolevast osast. 

Räägime suve lõpus veel koerte pügamisest aga sel korral keskendume koertele, kellel on aluskarv ning keda me üldiselt pügama ei peaks. Hotspot'i puhul ühe koha paljaks ajamine on teine kui terve koera paljaks pügamine. Räägime kuidas karv üldse toimib ehk mis on alus- kui ka pealiskarva funktsioon ning kuidas karv ka tagasi hakkab kasvama. 

Sel korral räägime koertest ja kallistamisest. Kas koertele üldse meeldib kallistamine? Selgub, et enamus koeri ei armasta kallistamist ning see võib tekitada stressi ning ahistatuse tunde. Me pdaeaksime jääma paitamise ja puudutamise juurde, aga me peaksime reeglina vältima karu kallistust. Koerte instinkt on vajadusel joosta ära potentsiaalsete ohtude eest ning kui me teeme neile karu kallistust, siis me võtame neilt selle võimaluse ära. Ja kindlasti ei ole hea mõte kallistada võõrast koera.

Seekordses osas räägime koeratõugudest ja vähki haigestumise riskidest. Kas väikestel tõugudel on väiksem risk haigestuda vähki kui suurtel tõugudel? Vähk on peamiselt kõrge eaga kaasnev haigus, aga siiski on mingid tõud, kellel on oluliselt kõrgem risk vähki haigestuda. Kas segaverelised tõud on vähist vähem ohustatud kui puhtatõulised?

Seekord räägime koertest ja depressioonist. Kuidas üldse aru saada kas koeral võiks olla depressioon? Siiski paljud koerad kogevad nii tuju kui käitumise muutusi, mis tegelikult võivad viidata depressioonile. Depressioonis koera aitab jällegi rutiin ehk stressi alandamine. Küll aga peame me ise märkama kui meie koer on õnnetu!

Seekord keskendume taaskord liikumisele aga seekord vastupidises võtmes ehk mida tähendab koera puhul ülekoormus ehk liigne treening. Märgid, mis viitavad ülekoormusele on nt valusad käpapadjad, kurnatus ning samuti ka valusad lihased/liigesed. 

Seekord lahkame natuke teemat kas koeratõu järgi võib eeldada teatud käitumist. Meil on välja kujunenud arvamus, et mingid tõud käituvad kindlat moodi, aga tegelikkuses võib just meile sattuda isend, kes tegelikult tüüpilise tõu esindajana ei käitu. Kui palju mõjutab geneetika ning kui palju kasvatus ning hoolitsus?

Seekord räägime mitmest koerast, kes söövad ühisest toidukausist. Minu enda koerad söövad eraldi kaussidest ning ka minu tutvusringkonnas on reeglina sama teema. Tegelikkuses on ühine toidukauss üks halvemaid otsuseid, sest me ei tea kui palju konkreetne koer sööb, meil ei ole võimalik anda koertele erinevat toitu ning kolmas põhjus on võimalik agressioon. Ka kõige leebem koer võib toidu peale agressiivseks muutuda.

Suvel liigume me ikka rohkem ringi ning paljud meist ilmselt tahavad kaasa võtta ka oma koera. Mina ise pigem eelistan puhata ja reisida ilma koerata, aga ma saan aru ka nendest, kes tahavad puhata koos koeraga. Kuidas aga koeraga turvaliselt reisida - olgu selleks siis auto või miks mitte ka lennuk. Kuidas koerad üldse peaksid autos reisima? Mida peaks arvestama ka lendamise puhul? 

Räägime seekord hooajalisest teemast ehk taaskord hotspotist ehk ägedast nahapõletikust. Jagame enda kogemusi 4 koeraga - kellel tõsisemalt, kellel kergemalt. Suurem probleem on see just suvel, eriti kui koerad armastavad ujumas käia, sest karv ei kuiva korralikult ära. Hotspot on tegelikult naha immuunvahendatud reaktsioon ehk mida tugevam on koera immuunsus, seda väiksem on võimalus, et koeral tekib hotspot. 

Seekordses osas räägime koertest ja ujumisest. Kas kõik koerad oskavad ja tahavad ujuda? Kas kõik koerad üldse peaks ujuma? Ning kuidas ikkagi oma lemmikut veega harjutada.

Seekord võtame uuesti ette kuivtoidu säilitamise. Miks kuivtoidule ei kehti samad säilitamise nõuded kui näiteks kuivainetele? Miks peaks vältima plastikut toidu säilitamisel? Kui kiiresti peaksime me toidu ära kasutama peale toidukoti avamist?

Seekordses osas räägime töö- ja abikoertest. Kuidas me peaksime käituma koerte juuresolekul, kes teevad tööd? Kas me tohime üldse töötava koeraga suhelda või mitte?

Sel korral räägime tervest soolestikust. Miks on terve soolestik ikkagi nii oluline? Kuidas mõjutab soolestiku tervist liikumine? Kui olulist rolli mängib stress? Millist rolli mängib glüfosaat ning kuidas me saame oma lemmikut kaitsta?

Räägime koerte kõrvade ja saba kupeerimisest. Enamus Euroopas on see keelatud, siiski osades riikides on see siiani lubatud. Kui humaanne see tegevus ikkagi on? Kuidas mõjutab kupeerimine ehk koera välimus inimese arvamust?

Seekord võtame ette ravitoidud. Mis asjad need päriselt on ning mis on ravitoidus nii erilist? Miks ravitoitu aga saab osta ka suvalisest e-poest? Räägime muuhulgas ka sellest miks USA-s lemmikloomaomanikud Hill'si kohtusse andsid.

Seekord räägime taaskord toidust, aga pigem sellest vaatest kas kassid ja koerad tohivad süüa teineteise toitu. Peamiselt räägime sellest miks kassid ikkagi ei tohiks süüa koeratoitu. Igale liigile on siiski mõeldud just temale mõeldud toit.

Seekordses osas räägime varasest hallinemisest. Miks osad koerad lähevad halliks lausa 2-4 aastaselt? Selgus, et väga suurt rolli mängib koera ärevus, kartlikkus ja impulsiivsus.

Seekord räägime kümnest väidetavalt kõige tervemast koeratõust ehk tõud, kellel teoreetiliselt peaks olema kõige vähem probleeme. Siiski on ka need tõud ohustatud üsna paljudest geneetilistest haigustest.

Võtame seekord ette müüdid, mis on üsna levinud. Räägime keemilistest putukatõrjevahenditest, kastreerimisest ja steriliseerimisest, miks kassid märgistavad, miks peaks koertel ikkagi hambaid pesema ja kuidas selle tegevusega alustada, kuidas toit ja maiused on tekitanud ülekaalu epideemia.

Seekord räägime millega võiks arvestada kui kutsikas koju tuleb. Kas kutsika kasvatamine puuris on hea mõte? Kui oluline on kutsika jaoks rutiin ning millist rutiini me tahame sisse seada? Kas kutsikale võiks hakata juurde andma ka toorest, sealhulgas puu- ja köögivilju?

Koerte eluiga on muudkui lühenemas. Arutleme seekord teemal miks on näiteks bullterjerite eluiga lühenenud lausa 3 aastat. Kas segaverelised koerad ikka on tervemad kui näiteks tõukoerad?

Seekordses osas räägime levinumatest legendidest ja müütidest. Kas muna käsitlemisel peaks tõesti kandma kindaid? Kui ohtlik on ikkagi küüslauk? Kas krõbinad ikka puhastavad hambaid? 

Seekordses osas räägime ternespiimast ning mis juhtudel see meie lemmikutele abiks võib olla. Ternespiim on imetajate esimene piim ning aitab üles ehitada tervet immuunsüsteemi. Ternespiim sisaldab antikehasid ning need annavad meie lemmikutele ka nende immuunsuse.

Antibiootikumiresistentsusest väga tihti ei räägita ning tihtipeale ei hoiatata meid sellest ka antibiootikumide määramisel. Antibiootikumiresistentsus tähendab sisuliselt seda, et bakterid ei allu antibiootikumidele. Mida see aga tegelikult koera jaoks tähendab? Kus on riskid ja mida me koostöös veterinaaridega ette saame võtta?

Seekord räägime koerte stressist ning kuidas me omanikuna oma lemmikule võime pahaaimamatult stressi tekitada. Milliseid käitumisi tasuks vältida?

Seekord räägime seedetrakti häiretest ning kuidas on seotud liigne limpsimine seedetrakti häiretega. Mingil määral on limpsimine loomupärane aga kui koer ikkagi pidevalt limpsib kas vaipa või põrandat või diivanit, siis tasub kaaluda seedetrakti häireid. 

Seekord räägime koerte võimekusest ehk täpsemalt ühest uuringust, kus koerad õppisid ära erinevate mänguasjade nimed. Kas mingid tõud on võimekamad kui teised ning kui palju sõnu on koer võimeline ära õppima? Uuringus osalevad koerad suutsid eristada 39 mänguasja. 

Seekordses osas räägime koerte pigmentatsioonist. Jagan Oscari lugu kuidas talvel hakkas nina roosaks minema ning selgus, et sakslaste puhul on see üsna levinud. Kas see on ikkagi tavapärane ning mis selle vastu ette saab võtta? Toome ära ka mõningad haigused, mis põhjustavad pigmendi kadu. 

Seekord arutleme veidi tõuomaduste üle ning miks ikkagi kõik koerad ei vasta tõuomadustele. Kui me hakkame koera võtma, siis üsna tihti meil on ka mingi ettekujutus mida me koeralt ootame ning milline ta olema peaks. On aga mingid asjad, mida me kasvatamisega muuta ei saa ning mis ei peaks selle tõu juurde käima. Näiteks saksa lambakoer ei ole oma tõu poolest jahikoer, ometigi on Faddy ja Fenton oma loomult totaalsed jahikoerad.

Seekord teeme ülevaate koertele mõeldud täiendsöödast ehk meie enda kõnes toidulisanditest. Millisest toidulisandist võib mis hetkel abi saada, kas toidulisandit võiks anda kogu aeg või pigem võiks vahepeal teha pausi.

Seekordses osas räägime koerte hammastest ning miks osadel koertel võivad hammastesse mõrad tekkida. Kuidas üldse aru saada, et koeral võib hambaga mõni probleem olla? Koera hammas on sisuliselt nagu jäämägi ehk allpool iget asub hambast sisuliselt 2/3 kogu hambast. Hammaste probleemide puhul ei ole tegelikult koduseid lahendusi ehk igal juhul on vaja minna veterinaari juurde.